Oled sa kunagi tundnud, et oled oma elus proovinud kõike? Sa oled lugenud virnade viisi eneseabiraamatuid, analüüsinud teraapias oma lapsepõlve ja andnud endale vankumatuid lubadusi: „Alates homsest ma enam nii ei reageeri.“ Ja ometi leiad end mõne aja pärast täpselt samast vanast mustrist, tundes end pettununa.

See korduv ringmäng tekitab tunde, nagu oleksid sa nõrk või kuidagi katki. Kuid terapeudina ma tean, et sa ei ole katki. Sinu aju teeb täpselt seda, mida ta on õppinud tegema. Päris muutus ei toimu mitte pelgalt tahtejõu või ratsionaalse mõtlemise kaudu, vaid sügaval närvisüsteemis ja alateadvuses. See ei ole intellektuaalne otsus, vaid bioloogiline ümberlülitus.

Siin on viis võtmeteadmist, miks holistiline lähenemine avab uksed seal, kus puhas loogika hätta jääb.

Meie elu juhib 95% ulatuses autopiloot.

Meis kõigis on kaks juhti, kuid nende võimupositsioonid on äärmiselt ebavõrdsed.

Teadlik meel, ca 5%, on see osa sinust, mis praegu seda teksti loeb. Ta analüüsib, langetab otsuseid ja ütleb: „Ma tahan olla enesekindlam“ või „Ma peaksin rohkem puhkama“.

Alateadvus, ca 95%, on sinu tegelik operatsioonisüsteem. Alateadvus juhib sinu harjumusi, emotsioone, automaatseid reaktsioone ja kogu närvisüsteemi tööd.

See teadmine on tohutult vabastav. Kui sa ei suuda oma käitumist muuta, ei ole küsimus nõrgas iseloomus, vaid selles, et sinu 5% teadlikku meelt proovib vägisi võidelda 95% alateadliku koodiga. See on hetk, kus inimene nendib:

„Ma tean, et see pole mulle hea, aga ma ikka teen seda.“

Sinu aju eelistab õnnetunde asemel tuttavat ja turvalist

Inimese aju on evolutsiooniliselt programmeeritud ellujäämiseks, mitte tingimata olema õnnelik. Aju jaoks kehtib primitiivne, kuid raudne valem: tuttav võrdub turvaline.

Isegi kui sinu praegune muster on krooniline stress, ärevus või pingelised suhted, peab aju seda turvaliseks, sest see on talle tuttav ja see on sind seni elus hoidnud. Sinu närvisüsteem ei küsi: „Kas see teeb sind õnnelikuks?“ Ta küsib: „Kas me elasime selle olukorra eile üle?“

Just sellepärast ei too elukoha või partneri vahetus tihti soovitud muutust. Kui sisemine kood jääb samaks, loob närvisüsteem uues keskkonnas uuesti vana ja tuttava seisundi. Muster ei asu sinu partneris ega ülemuses, vaid sinu närvisüsteemi süvakihtides. Sinu ebaõnnestunud muutuskatse polnud viga, vaid sinu aju katse sind turvaliselt vanas tsoonis hoida.

Alfa ja Theta – aju muutuste aken.

Muutusprotsessi edu sõltub otseselt sellest, millisel sagedusel töötab sinu aju. Tavaline rääkimisteraapia toimub sageli Beeta-tasandil. See on aga nagu püüaksid arvutiprogrammi muuta klaviatuuriga, mis pole arvutiga ühendatud ehk sa küll trükid aka räägid, aga programmi koodini see ei jõua.

Beeta – Igapäevane olek. See on aktiivne mõtlemine, analüüs ja muretsemine. Selles seisundis on alateadvuse uks suletud. Selles olekus on muutus väga raske, sest sa oled ellujäämisrežiimis.

Alfa – Rahulik kohalolu. Lõõgastunud seisund, kus kontakt iseendaga paraneb. Siin hakkab alateadvuse uks järk-järgult avanema.

Theta – Sügav meditatiivne seisund. See on holistilise teraapia kõige tervendavama osa, rännaku, ja sügava lõdvestuse tsoon. Siin kehatunne vaibub ja sisemised pildid muutuvad elavaks.

Theta-seisund on kriitiline muutusaken. Just siin on võimalik pääseda ligi alateadvuse koodile, sest keha on liikunud ellujäämisrežiimist turvarežiimi. Alles turvatundes on aju võimeline vana tarkvara ümber kirjutama.

Aju ei tee vahet fantaasial ja reaalsusel

Üks holistilise teraapia suurim mõju peitub visualiseerimises ja rännakutes sisemaailma. Aju ei tee vahet, kas sa koged sündmust päriselt või elad seda läbi sügavas, emotsionaalselt laetud sisemises rännakus. Kui sa koged rännakus rahu ja turvatunnet oma kehaga, salvestab aju selle kui reaalse kogemuse.

See ongi neuroplastilisuse alus, meie aju bioloogiline võime end ümber programmeerida.

Neuroplastilisus: aju võime muutuda ja õppida kogu elu jooksul.

Me saame teadlikult ja turvaliselt aju ümber õpetada. Kui me kogeme rännakutes uusi toetavaid tundeid, võtab närvisüsteem selle uue reaalsuse omaks ja vanad mustrid lahustuvad. Mida rohkem me rahu kogemust kordame, seda tugevamaks see närvitee muutub.

Alateadvus ei räägi eesti, vaid emotsioonide, keelt

Sa võid endale peegli ees korrata positiivseid kinnitusi nagu „Ma olen väärtuslik“, kuid kui sinu keha tunneb samal ajal hirmu ja pinget, siis need sõnad ei jõua kohale. Alateadvus ei räägi sõnade, vaid tunnete, kehaseisundite ja emotsioonide keelt. Positiivne mõtlemine ilma kehalise tundeta on nagu tühi kest.

Päris muutus eeldab kehalist turvatunnet. Siinkohal on sinu võimsaim tööriist hingamine. See on kiireim viis närvisüsteemi mõjutamiseks: kui sinu väljahingamine on pikem kui sissehingamine, saadab see kehale otsese signaali, et oht on möödas. Stressisignaal vaibub ja närvisüsteem lülitub rahunemisele.

Alles siis, kui keha tunneb end päriselt turvaliselt, saab alateadvus avaneda uuele õppimisele. Muutus ei ole seega intellektuaalne pingutus, vaid kehaline kogemus ja uue turvatunde loomine.

Holistiline lähenemine näitab, et püsiv muutus on võimalik igas vanuses, kuid see ei alga enese sundimisest. Inimene ei ole katki ja ta ei vaja parandamist, vaid lihtsalt õiget seisundit ja turvalist keskkonda, et uuesti õppida.

Päris muutus saab alguse siis, kui me lõpetame võitlemise oma 95% alateadvusega ja hakkame sellega koostööd tegema läbi lõdvestuse, hingamise ja süvitsi minevate rännakute. Kui me loome kehas rahu, järgneb sellele ka meel.

Kas sinu närvisüsteem on täna sinu liitlane või vangivalvur? Kas sa oled valmis astuma sammu mõtlemisest kogemiseni?